Conjugaison de « (se) déshabiter »

Infinitif (se) déshabiter
Participe passé déshabité
Participe présent déshabitant

Indicatif

Présent

1s(me) déshabite
2s(te) déshabites
3s(se) déshabite
1p(nous) déshabitons
2p(vous) déshabitez
3p(se) déshabitent

Imparfait

1s(me) déshabitais
2s(te) déshabitais
3s(se) déshabitait
1p(nous) déshabitions
2p(vous) déshabitiez
3p(se) déshabitaient

Passé simple

1s(me) déshabitai
2s(te) déshabitas
3s(se) déshabita
1p(nous) déshabitâmes
2p(vous) déshabitâtes
3p(se) déshabitèrent

Futur simple

1s(me) déshabiterai
2s(te) déshabiteras
3s(se) déshabitera
1p(nous) déshabiterons
2p(vous) déshabiterez
3p(se) déshabiteront

Subjonctif

Présent

1s(me) déshabite
2s(te) déshabites
3s(se) déshabite
1p(nous) déshabitions
2p(vous) déshabitiez
3p(se) déshabitent

Imparfait

1s(me) déshabitasse
2s(te) déshabitasses
3s(se) déshabitât
1p(nous) déshabitassions
2p(vous) déshabitassiez
3p(se) déshabitassent

Impératif

Présent

2s(te) déshabite
1p(nous) déshabitons
2p(vous) déshabitez

Conditionnel

Présent

1s(me) déshabiterais
2s(te) déshabiterais
3s(se) déshabiterait
1p(nous) déshabiterions
2p(vous) déshabiteriez
3p(se) déshabiteraient